Ootusärvevus ja kurbus korraga!

Ootasin siis seda hetke, millal ärevus ka minuni jõuaks. Nüüd on siis see hetk käes. Ei oska kuhugi poole joosta ja eile tulid ka esimesed pisarad. Memmekas nagu ma olen. Samas on aga ootusärevus juba nii suur, eriti veel nüüd, kui lumi otsustas maha tulla. Tuli meelde kohe see vastik külm ja märg talv. Seetõttu tahaks juba ruttu-ruttu sooja ära minna.

Kõige suurem on aga mul kartus, et kas saan ikka hakkama ja kas kõik läheb ikka nii nagu tahan. Aga noh, nagu mul vanemad lohutavad, et tagasi sa saad alati. Mine ja proovi ja küll sa hakkama saad!:)

Nädala pärast on siis juba minek, uskumatu kui kiiresti on aeg läinud. Alles ma ostsin pileti ja mõtlesin, et aega on veel nii palju. Nüüd peaks juba pakkima ja tegutsema aga kus sa sellega. Ikka kõik viimasele minutile. Viimane nädal tuleb väga tiheda graafikuga, tahan ikka kõiki veel ennem näha ja võimalikult palju aega sõprade ja perega veeta. Ja enamus aega ikka villemis ka veel. Käin tööl nii kaua kui saan. Seoses villemiga, jubeeee kahju on ära minna. Üldse ei taha. Villem on saanud nagu teiseks koduks mulle. Nüüd siis viimased kolm päeva veel seal ja siis tuleb viimane istumine. See saab olema väga mõnus õhtu, väga mõnusate inimestega!:)

Tegelikult peaks juba pakkima hakkama aga ma ei suuda otsustada mida kaasa võtta ja mida mitte. Pagas võib olla ju ainult 20 kilo ja seda on väga vähe. Mulle ju meeldib alati kõik igaks juhuks kaasa võtta, isegi kui ma pole midagi aasta otsa puutunudki aga kaasa on vaja tassida ikka:D Sain lõpuks ka endale selle suure seljakoti, mida ma päris kaua taga ajasin. Vahepeal kartsin juba, et pean kohvriga minema. See oleks aga tüütu.

Mõni päev tagasi vaatasime ka esimest ööbimiskohta. Leidsime ühe backpackerite hosteli, mis on Perthi kesklinnale suhteliselt lähedal ja seal on WIFI ! Meile olulised asjad olidki, et me saks netis olla, pesta ja magada. Muu pole oluline.

Kohale jõuame siis 5.nov kuskil kella 5 ajal hommikul. Seljataga on siis 24 tundi lendu ja 24 tundi ooteaega lennujaamades. Kujutan ette kui väsinud me kohale jõudes oleme.

Esimene nädala ööbime arvatavasti hostelis ja elame sisse. Seal tuleb mõned asjad korda ajada ja samal ajal ka tööd ja kodu otsida.

Praeguseks siis kõik ja eks ma ikka üritan siia kirjutada, nii tihti kui võimalik! Ja meist märku anda, et me ikka elu ja tervise juures!:D