BALI

Niii nädalake tagasi jõudsime siis tagasi koju. Selja taga on ülemõistuse mõnus tripp oma super ägedate naistega!
Üritan siis oma pea tööle panna ja meenutada võimalikult palju igast päevast.
Minek oli siis pühapäeva öösel. Pühapäeval pidin olema hommikust õhtuni tööl ja see tõttu ei jõudnud ma enne midagi pakkida, kui alles pärast tööd. Jõudsin siis 11 ajal koju ja ega tüdrkudki palju kaugemal ei olnud. Ikka kõik viimasele minutile.. Enivei pakkisime ja koristasime ning 3 öösel tellisime takso ja hakkasime lennujaama sõitma. Lennujaamas kartsin ma jubedalt, et pean hakkama lisakilode eest maksma aga õnneks ei teinud see naine teist nägugi kui mu kohver 2-3 kilo üle oli.. Lennukis saime õnneks kõik oma read ja sai terve sõidu magada.
Kohale jõudsime hommikul 10 ajal. Esimesel päeva sisustasime lihtsalt linnaga tutvumise, söömas käimise ja shoppamisega. Oeeeh shoppata oli ülimalt tüütu. Kõiik mutikesed üritavad sind oma telki saada ja sulle midagi pähe määrida. Ja kui midagi leiad, mida tahad osta siis peab vähemalt 5 minutit selle tädiga vaidlema ja selgeks tegema talle, et ta küsib naeruväärselt palju raha selle turukauba eest. Kolmveerand hinda saab alati alla kaubeldud! Üleüldse on kõik seal ülemõistuse odav, mõned hinnad olid täiesti naeruväärsed. Seega saime end nädal aega miljonäridena tunda. Kuna meie 100dol oli nende 1 miljon rupiaht.  Aga jaah kui päev möödas oli siis oli aeg välja minna. Läksime Legiani, kus on palju pubisid ja klubisid ühel tänaval. Läksime istusime kuhugi lounge maha ja võtsime mõned dringid. Anniga tellisime kahepeale ühe kannu täie kokteili aga see mille sees see lauda tuli oli päris jube. Jook ise oli selline tulnukaroheline ja see polnud mitte kannus vaid spordijoogi pudelis, nägi päris kole välja. Pärast läksime ühte mega suurde ja ilusasse öökluppi, kus me saime passi, et 1H tasuta jooke. Aga need maistesid väga jubedalt, seega jäid need sinna ja suht varsti läksime ära koju..
Teise päeva mõtleime rannas leisides veeta. Hommikul läksime oma lemmik kohta hommikust sööma ja pärast seda randa. Rannas vedelesime mõned tunnid, kuni need tädikesed, kes üritavad igasugu jama müüa üle viskasid. Siis läksime ranna lähedal olevasse hotelli, kus saime bassu ääres olla ja lõunat süüa. Megamõnuus.
Kolmandal päeval tegime 14 tunnise saaretripi. Hommikul 9 ajal korjati meid peale ja sõitsime kõik ilusad kohad läbi. Kõigeapealt läksime kohalike tantsu vaatma siis viidi meid kohalike tehtud maale ja kunsti vaatama. Siis waterfalli juurde, mis oli superilus. Pärast seda läksime vürtside istandusse. Kohvi, kaneel, kakao ja igast nammid puuviljad. Seal saime muidugi kõike proovida ja mis meeldis siis ka kaasa osta. Otseloomulikult sai sealt normaalset kohvi ostetud ja igasugu puuvilju, mille olemasolust ma isegi kuulnud polnud. Pärast seda läksime vulkaani mäe juurde. Seal oli ka meil lõunasöök. See restoran oli ehitatud nii, et aknast oli imeeeeline vaade vulkaani peale. Ooooh see oli super ilus! Ja söök oli ka nii hea. Siis lõpuks saime oma kaua oodatud monkey forestisse. Seal oli lihtsalt miljon ahvi. Algul tundusid nad kõik nii sõbralikud ja armsad aga peale seda, kui üks pisike ahv Maarjat selja tagant ründas siis hakkasime neid kõiki kartma. Aga noo sai ära nähtud ja oma pildid tehtud.
Lõpuks viidi meid templite juurde ja kus oli ka päikseloojangu saatel õhtusöök. Restoran oli ehitatud mere kohale ja vabas õhus. Oeeh vaade oli jällegi imeline ja söök megahea! Seal sõime ja jõime ning kuulasime, kuidas 4 tüüpi meile laulsid ja pilli mängisid.
Neljas päev oli lihtsalt üks suur nauding. Läksime ühte superilusasse hotelli, kus me lihtsalt vedelesime päev otsa bassu ääres ja nautsime päikest. Balil on see hea, et sa võid minna pmst igasse hotelli nii lebotama. Ainult peab süüa/juua ostma. Ülimõnus.
Õhtul läksime Anni ja Janetiga välja korraks ja tulime suht varakult juba koju tagasi. Kuna järgmisel päeval pidi varakult ärkama jälle.
Viiendal päeval läksime siis elevandi sõidule ja raftingule. Hommikul korjati meid jälle peale ja kõigepealt oli siis elevandi sõit. OOoooh, kui armsad loomad nad ikka on!!! Saime nende seljas mingi pool tundi sõita ja muidugi mingi tuhat pilti nendega teha, natuke hakkas kahju ka neist seal. Pärast seda oli rafting. Algul kartsime küll kõik jubedalt. Eriti mina, kes pole veega väga suur sõber. Aga nooo saime endale need imekaunid vestid ja kiivrid selga ning hakkasime jõe poole jalutama. Nägime välja nagu mingid kaevurid oma kostüümidega ja aeruga. Enivei kohe esimeste meetrite juures tuli suht korralik langus. Võite ette kujutada, mis kisa sealt paadist tuli. Peale seda polnudki enam nii hull, harjus ära. Pärast 2 tundi sõudmist olime kõik surmväsinud ja väääga tühjade kõhtudega. Õnneks oli meile ette nähtud dinner seal. Sõime kõhud täis ja läksime autosse magama, mis meid koju viis. Õhtul läskime Saminyaki välja. Läksime ühte restorani, mis meile seal väga meeldima hakkas. Hinnnad olid metsikult odavad aga sook/jook supppper hea. Sel õhtul me istusime seal tundide viisi ja tellisime kõike head kokku endale. Ja arve oli mul 30 dol lõpuks...igati normaalne. Seal istusime seni kuni see kinni pandi..
Kuuendal päeval läksime kodu lähedale hotelli hommikust sööma ja bassu äärde päevitama. Seal vedelesime jälle terve päeva ja pärast seda läksime massaazi ja maniküüri/pediküüri. Massaaz maksis 30 min 5 dol ja see oli üliiiiiimõnuuus. Kuid nii mõnus ei olnud enam maniküür/pediküür/ See nägi välja nagu väikse lapse tehtud töö pärast. Aga noo viisakusest tegime näo, et kõik on väga ilus ja andsime neile nende 5 dol selle eest. Koju jõudes tuli aga ikka kõik ise korda teha. Ja siis jõudiski kätte viimane õhtu. Siis oli plaan kindlasti välja minna ja üks korralik pidu maha pidada. Mina aga jõudsin vaid taksost välja ja esimese klubi uksest sisse kuni ma suutsin nii pahasti kukkuda, et mu jalg läks vähemalt kahekorra. Nooo sellist valu pole ammu tundnud. Aga selles saab süüdistada ainult neid bali tänavaid. Te peaksite nägema neid, lihtsalt niiiii aukus ja ebatasased kui üldse olla saab. Seega me kõik komistasime ja kukkusime seal koguaeg. Kahjuks aga mul läks natuke halvemini. Seega ma pidin ära koju minema. Anni ja Maarja jäid välja ja Janet tuli muga koju kaasa. Järgmine päev läksime kohalikku traumapunkti. Janeti arust nägi see välja nagu mingi loomakliinik. Seal seoti jalg kinni ja anti mingid veidrad kohalikud valuvaigistid kaasa. Oeeh pärast ei saanud kaks päeva selle peale isegi natuke toetuda. Aga peale paari päeva oli juba täitsa okk ja kannatas isegi tööle minna :) Thank god, et see juhtus viimasel päeval mitte esimestel. Muidu oleks terve reis rikutud olnud.
Lühidalt sai nüüd peaaegu kõigest kirjutatud. Super reis oli oma kallitega. Aga no ühest nädalast piisas meile kõigile. Sealne elu on ikka ülemõistuse, koju jõudes oli nii hea tunne olla tagasi normaases riigis normaalsete inimeste seas :D
Kallid ja päikest!