prrrr, külm on

Istun toas, kuum tee tass käes, jalas karvased uggi saapad, soojad dressid ja veel tekk ka üle õlgade. Ja ikka tahab nina otsast ära kukkuda. Ei tee nalja, kuradi külmaks on siin läinud ja õue enam üldse ei kipu. Tänava peal on kõigil seljas paksud mantlid, jalas talvesaapad ja käsi soojendamas kindad. Selline aeg siin paneb unustama, et ikka veel Austraalias olen. Aga ega ma liiga palju ka vinguda ei saa. Seda külma aega on ainult 2 kuud ja kui nüüd Eestiga võrrelda siis olen ikka väga lucky.
Mis siis uut?
Töötan uues kohas nüüd millega olen väga rahul! Töökollektiiv on super ja see on minu jaoks kõige tähtsam. Kui nalja ei saa siis ei pea küll 40 tundi nädalas seal vastu. Aga sellest uksest astun ma peaaaegu igapäev naeratusega sisse. Muidugi on ka erandeid, kus tööle minemine on küll kõige viimasem asi mida teha tahaks.
Otsime uut elukohta jälle. Praeguse korteriga sai meil rendileping läbi ja nüüd Rod otsustas selle maha müüa ja meid välja visata. Seega saime 30 päeva, et endale uus koht otsida. Kõlab lihtsalt aga praegusel ajal on Perth(ilmselt ka muud linnad) nii üle rahvastatud, et isegi kõik hostelid pidid kinni olema. Kõik on tulnud seda head elu otsima millest küla peal räägitakse. Aga no mõned pakkumised siiski on ja loodetavasti õnn naertab ja oleme juba varsti uues ja veel paremas kodus. See aga tähendab jälle kolimist. Ei taha mõeldagi selle peale see on isegi kümme korda veel tüütum tegevus kui toidupoes käimine. Tuleb jälle kõik asjad kokku pakkida ja neid asju on siin ikka korralikult kogunenud selle siin oldud ajaga.
Meil Anniga nüüd suur 21 tulemas. Minu jaoks ei ole seda midagi nii suur sündmus aga siin on 21 sünnipäev kõige tähtsam üldse ja selle mitte tähistamine on üks suur patt. Seega ei pääsenud ka meie sellest ja korraldame väiksed söögid joogid sõpradele. Nimelt panime kinni teatud ala ühes mõnusas maa aluses kokteilibaaris. Koht on väga chill, mõni nädalavahetus tagasi sai see koht alles avastatud. See oli üldse üks mõnus laupäeva õhtu. Lasime kahel sõbral end viia kohtadesse kus me veel käinud pole. Ja nad suutsid mind positiivselt üllatada. Ma arvasin, et tean juba pea kõiki kohti siin linnas ja midagi nii uut siin küll minu jaoks olla ei saa. Aga eksisin. Käisime neljas või viies kohas ja kõik olid nad omamoodi ja nende asukoht oli ka enam jaolt kuskil kõrvalistel tänavatel. Aga üldjuhul sellised need kõige rohkem huvipakkuvamad ongi.
Tuleviku plaanidest ei oska veel midagi tarka rääkida, kõik otsad on siiani nii lahtised ja kõik võib veel juhtuda. Plaan on olemas aga teostus võtab veel aega. Hetkel tuleb elada üks päev korraga ja nautida seda mis praegu on ja küll siis kõik ka laabub.
Mis siis veel..vaba aega sisustame viimasel ajal massilise väljas käimisega. Ei teagi millest see tingitud on aga ei kurda. Meenutamist väärt õhtuid on olnud palju ja elu on üks suur pidu mõningate muredega hetkel.
Tervitused siit kaugelt ja nautige oma suve seal Eestis selle ajal kui ma siin ilmast tingitud nohu ja köhaga võitlen.
Päikest